Wednesday, December 22, 2010

Jõulud


Kui kaunid võivad olla jõulud

Maha tuli kena lumi,
ammu möödas soe suvi.
Maja ees meil lumemees,
lund on täis kõik aiad, teed.

Toas on kena jõulupuu,
taevas täies säras kuu.
Taevas säravad ka tähed,
kingitusi veel mul vähe.

Monday, December 20, 2010

jõulukaardid

Jõulukaardide. Ülemöödunud sajandi viiekümnendail Inglismaalt alguse saanud jõulukaartide saatmise tava levis kiiresti üle Euroopa ja jõudis peagi ka Eestisse, sest siin oli Venemaa uue postimäärustiku alusel 1872. aastast lubatud lahtiste kiripostkaartide saatmine.
Kõige sagedamini kujutati neil talvist kirikuga (küla)maastikku, käbide või iileksiokstega kellukesi, küünlasäras jõulupuud ja lapsi koos jõuluvanaga selle ümber. Pärastpoole, aga ka verivorstid, õllekannud ja  rahvarõivad.

Mulle meeldis see kõige esimene sellepärast, et sell oli ilus kirik. kõik oli lumine, pilt tundub nii rahulik ja vaikne, kirikuga pildid on kõige ilusamad.
Mina märkan kõige rohkem erinevusi, et tänapäevased pildid on mingitest verivorstidest ja mingeid inimesi kes ei ole väga ilusad piltidel. see ongi peamine erinevus.
Pilt

Jutt

Elas kord Liisbeth, keda kiusati kogu aeg. Ka õpetajad peksid temale keelt, sest tal ei olnud head hinded. Kuid üks õpetaja oli libekeel, kes kogu aeg rääkis ja andis Liisbethile raskeid ülesandeid. Liisbeth proovis end koolis nii vähe kui võimalik sellele õpetajale näidata. Ühelpäeval kui ta kooli läks nägi ta seda õpetajat ja läks puuvarju peitu kuid see õpetaja nägi teda ennem ja läks tema juurde. Liisbeth ütles tere,  kuid õpetaja ei vastanud vaid lõi teda ja inimesed ümber ringi nägid ja õpetaja jäi tööst ilma. Liisbeth sai kooli lõpetada rahulikult ja õpetaja töötas lõpuks koristajana.

Monday, December 13, 2010

Kõnekäänd

1. Ei kaota kunagi pead ehk ei ole kunagi segaduses
2.Koer teritab kõrvu.
3. nagu puder ja kapsad ehk segadus
4. jänesw põues ehk kartma

Pildid



Kõnekäänd

1. keelt peksma
2.keel saapasäärde kukkuma
3. viib keele alla
4.keelt hammustama
5. keelt hammaste taga hoidma
6. keelt limpsama
7. libekeel
8.kahe keelega
9. pikk-keel
10. keelekoer

Monday, December 6, 2010

Jõulud

Elas kord Lille pere. Selles peres kolm last ja kaks neist olid poisid. Tüdruk  nimi oli Pille . Tema vennad kiusasid teda kogu aeg.
Jõulud olid lähenemas ja lastel oli juba jõulukirjad valmis kirjutatud. Kuid Pille ei tahtnud midagi , sest tal oli kõik olemas. Kuid üks päev meenus talle, et ta tahaks jõuludeks, et tema pere oleks jõulude ajal koos. Kui jõuluvana seda luges, siis ütles ta, et see on küll lihtne soov. Kuid jõuluvana ei teadnud, et see ei ole üldse kerge, sest Pille vanemad töötasid kogu aeg. Isegi jõululaupäeva veetsid nad tööl.
Pille rääkis oma vendadega, et nad aitaksid Pillet, kuid vennad ei tahtnud. Ühel päeval istus Pille akna juures ja vaatas , et midagi nagu lendaks taevast alla . Ta nägi , et need on väiksed päkapikud,  kes viisid lastele maiustusi, kuid päkad märksid, et Pille näeb neid ja nad viisid ta kaasa. Kui Pille üles ärkas, siis ta oli mingis ruumis, kus päkapikud teda uurisid ja keegi istus suure tooli peal. Kui pilt läks selgemaks, siis Pille nägi, et  see on jõuluvana. Ta hakkas jõuluvanaga rääkima, et kuidas ta siia, siis sai ja kuidas ta neid näeb. Pille ütles, et ta lihtsalt näeb neid. Pille palus jõuluvanalt, et  ta saadaks ta tagasi,  kui kätte jõuab jõululaupäev . Ja täidaks ta soovi ka.
Pille vaatas jõulumaal ringi,  kuidas päkad tegid tööd ja kuidas kingitusi pakitakse. Ta aitas neid ja päevad möödusid kiirelt. Ta luges ka laste kirjutatud kirju. Osad tahtsid nukke, osad autosid.
Ja kätte jõudsidki jõulud, kuid Pille vanemad olid väga töökad ja nad ei märganud, et Pillet ei ole. Hommikul nad märkasid, et teda pole ja hakkasid muretsema. Pille nägi,  kuidas nad muretsesid ja tahtis kohe tagasi minna,  kuid ta ei saanud. Ta pidi veel kingitusi pakkima ja kui ta õhtuks valmis saab, siis ta läheb koju. Päev hakkas õhtusse jõudma ja kingitusi oli veel palju. Talle tulid appi päkad ja õhtuks jõudsid nad valmis. Jõuluvana saatis nad koju ja Pille nägi, et kõik magasid ja oli väga kurb. Ja läks oma tuppa ja jäi magama. Järgmisel hommikul ema ja isa ütlesid, et  nad võtsid puhkust ja nad jäävad koju. Siis hakkasid poisid kinke avama ja Pille vaatas,  kui õnnelik oli tema pere.

Lõpp.

Sünonüümid

Mina sain 20-st 18 punkti .

Õigekiri

Harjutus 1
Vead : puuduvad
100 %
Harjutus 2
Vead : Suur Väin
Suur väin on üks sügavamaid Väinamere osasid.
Sain 85 %

Monday, November 29, 2010

Släng ja kirjakeel

jän2z eee.. 0ly puuriz ja zõy muru .
k00limaja 0n wäga :D:D:D:D külm .
zuur metzameez raiuz puid maha (6) .
tüdruk läx hihhii k00ly ja zay uuzy zõpru . yyy!
lund zadaz ja icc tuult tuizakaz .
eezty keel 0n igaw (A) tund .
minu bl0giz 0n palju nagu k0m2ntaar22 .
faceb00k 0n zuhtluz k2zqz .
k0rwpall ici 0n kiir22 ja lah22 mäng .
mullee m22ldib hihii zulgpall .

1. See lisas juurde z ja pikki slänge ja kaashäälikuid.
2.Ma kirjutan kirjakeelt MSN.
3. Ma ei tea kas O on suured ja sellised asjad.

Släng ja kirjakeel


Pipi naeris südamest ja lõi köögiukse lahti. Nii tore on sooja ja valgesse tuppa tulla. Sünnipäeva pidu toimub köögis, sest seal on kõige õudsam. Pipi oli köögipõrandale laotanud vaibad, kadrinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli. Puuotsas istus Hr.Nilson, kes tagus kahte kastrulikaant vastamisi, ning kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult oli temagi sünnipäeva peole kutsutud. Sünnipäevakingid olid üle antud, tuli aeg lauda istuda. Laual seisis hulgalisi kooke ja kringleid. Koogid olid mõnel moel üsna kentsakad, aga Pipi kinnitas, et sellised koogid olid Hiinas. Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega. Kõik pidid istuma. Kooki süües teatas ta, et kui Hiinas tehakse sellised kooke sõidab ta suveks Hiinasse .

Monday, November 22, 2010

Rahvakalender

Pilt

Rahvakalender 2

Mina sain 60 % ja mängisin üksi .

Rahvakalender

1. Rahvakalendri tähtpäevi  kirjutatakse väikses algus tähega.


2. Kadripäeva tähistatakse 25.novembril.


3. Kadripäeval tähistatakse naiste välist tööde lõppu .


4. Kadrideks riietusid peamiselt naised.


5. Rõivad olid heledad ja valged, ilusad ja maskid ainult varjasid ainult nägu.


6. Nime on saanud pühak Aleksandria Katariina.


7. Kadrititt on nukk , mida kandis kadriema süles. Kadritittele nõuti kindaid , sokke ja raha.

8. Kadrid palusid sisse lauluga.


9. Nad laulsid,tantsisid, nad tõid peresse karjaõnne ja palusid andideks lina ja vilju.


10. Nad soovisid karjaõnne, titteõnne,viljaõnne jne.


11. Kadripäeval oli keelatud lambaid niita, kõik viljaga seaotu ja ketramine , kudumine ja nõelumine.


12. Keedeti kogutud kraamist toitu, tavaliselt oli kohal pillimees, nii et sai tantsida. Kadripulmas valiti kadripruut ja -peiu ning jäljendati pulmakombestikku. Tervet pulmapidu enamasti ei etendatud.


13.   Lastke sisse kadrisandid, kadrid
        Kadril varbad külmetavad,kadrid.
        Varbaotsad valutavad , kadrid.
        Laske sisse kadrisandid , kadrid.

Monday, November 15, 2010

tüüpsõnad

1. Poogen - Tüüpsõna 8 (õpik)

Poogen, poogna, poognat.
2. Õudne - Tüüpsõna 11 (raudne)

Õudne, õudse, õudset

3. Korsten - Tüüpsõna  8,(õpik)  38 (aken)

Korsten Korstna KorstnatKorsten, korstna, korstnat

4. Aldis - Tüüpsõna 34 (rukis)

Aldis aldise aldist

5. Needma - Tüüpsõna 63 (murdma)

Needma, nean, needsin

6. Vaaritama - Tüüpõna 52 (kirjutama)

Vaaritama, vaaritada, vaaritan.

7. Teadma - Tüüpsõna 63 (murdma)

Teada, tean, teatakse.

8. Teotama - Tüüpsõna 51 (muutuma)

teotama, toeotada, teotan.

Õigekiri

Varruka , kanarbik , apelsin , mandariin
krokodill  ,    president ,   röntgen  ,  anekdoot,
detektiiv,   arhitekt,   brikett,   taburet,
kotlet  ,  pankrot  ,   garaaž,     garderoob,
psühholoogia,  draama,  kandidaat,  kompvek,
traagiline,  hubane,  kiirkäija,   minia
revolutsioon , materjal , linnlane, professor,
režisöör, vargsi, müüja, finish.

Tuesday, November 2, 2010

Luuletus

Päikesekiir


Üle lumise välja ja
üle tumedate teede.
Üks väike päike  paistab ,
Kuid kohe on kätte jõudnud öö.

Päike ei taha lahkuda ja
veerev kuu on kohe kohal.
Jõgi palub päikest, et ta mine ma läheks,
kuid päike ei tahagi minna.

Ta aina puikleb vastu ja
jõgi ütleb saa saad,siis
mujal ka kumad.

Luulekujundid

Luulekujundid

TORM:
rajutseb,sööstab,piitsutab,väsib,laastab,kaevab,peksab,vaevab,põlvitab,embab,lahkub.
PUUD:
oigavad.

Luulekujundus

TORMIJÄRGNE TUUL
Minni Nurme

Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui

Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.

Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant

Monday, October 18, 2010

Kuulus valmi kirjutaja

Ivan Andrejevitš Krõlov 



Ivan Krõlov alustas kirjutamist draamade ja satiiriliste komöödiatega. Ta andis välja satiiriajakirja Potšta duhov (1789), koos radikaalsete literaatidega satiiriajakirju Eritel (1792) ja Sankt-Peterburskii Merkurii (1793). 19. saj alguses sai I. Krõlov tuntuks valmikirjanikuna. Esimene kogu 23 valmiga (1809) pälvis kiirelt tunnustuse. Väga menukad olid ka järgmised valmikogud. Viimane autori eluajal ilmunud väljaanne (9 kd., 1843) on kanooniline. I. Krõlovi asetavad 19. saj. vene luules olulisele kohale tema lihtne keel, rahvapärasus, püüe tuua luulesse talupoja kõlbelisi tõekspidamisi ja lihtrahva kõnepruugile omast irooniat.
I. Krõlovi valme on rohkesti tõlgitud. Eesti keeles on ilmunud "Wanaisa Krõilow ja mõistulaulud" (1897), I. Krõlovi valmivalimikke (1944, 1945, 1952, 1955, 1960, 1969 ja 1975) ning komöödiad "Õppetund tütardele" (1953, kogumikus "Valimik lühinäidendeid") ja "Pirukas" (1959).

Valm

Lõvi ja Hiir



Elas kord Lõvi , kes arg kui hiir
kuid kõige rohkem kartis ta päikesekiirt.

Ta koopast välja ei julgenud tulla
nii päev,kaks  või kolm.

Selle avastas hiir
ta narrima hakkas.

Ühel päeval ta koopast , siis väljus
tundis nii mõnus on päikesekiir.

Hirmul on suured silmad .

Valm

Monday, October 11, 2010

Ilukirjanduse skeem

Video mängust

London

Käisin oktoobri algul Londonis oma tädil külas. Käisime vaatamas Big Benni ja ka London Eyed . Tegin ka mõned pildid, kus olen ka mina peal. Käisime vaatamas Lakersi ja Timberwolvesi mängu. Mina arvasin ,et võidab Lakers ,kus mängib ka Cobe Bryan ,kuid ei võitnud , võitis Timberwolves. Mängu seis jäi 104 : 96 .







Ilm oli Londonis soe , aga päike ei paistnud .Vahepeal sadas vihma ja tuul oli suur , aga oli soe . Käisin  ühes suures pargis , kus pidid olema oravad , kes sõid käe pealt, kuid mina nägin ainult rotti , kes oli põõsas ja kui olime pärast hakkanud minema nägime teepeal surnud oravat , kellest oli üle sõidetud . Õhtupoole kui olime juba maja juures, kus pidime ööbima nägime rebast . Tädi rääkis ka , et nad pidid jooksma õhtuti mööda tänavaid ja otsima süüa . Kuid nad ei pidanud ründama . Sõitsime palju kahekordsete  bussidega , kus oli vahel rõva hais . Käisime ka Oxford  tänaval ,kus oli ka hästi suur mänguasja pood  Hamleys ,sealt ostis minu isa jellybeense ja mis olid väga head . See oli viie korruseline ja kui olime viiendal korrusel , siis tulid mingid ülikondades mehed ja naised , kes vaatasid umbes kuue aastast last ja tegid pilti . Neil olid ka rinnus selle poisi märgid , kus oli see sama poiss peal . Mulle meeldis väga Londonis saime sõita ka metrooga , kus oli lahe . Tulin tagasi

Monday, September 27, 2010

Sünonüümid

Sünonüümid .

vaene - varatu,kerjuslik
roheline - haljas , rohiroheline
laps - võsu, inimlaps
jooksma - punuma , liduma
julge - kartmatu , kohkumatu
õpilane - kooliõpilane , koolilaps
sööma - roogasid sööma , toituma
ohtlik -  hädaohtlik
meeldima - meelepärane
väljamõeldis - mõttekujutelm


Jutt.
Elas kord üks tüdruk Mia, kes oli klassi kui ka kooli friik. Teda kutsuti nii ohtlikuna kui ka lokkiks.Teda kutsuti lokkiks sellepärast, et tal olid pikad lokkis juuksed . Ta elas koos oma emaga majas kus ta ema tegi ka tööd. Tema isa oli surnud, kuid tema vanaema oli kuninganna Genovias. Asi algab sellega, et tema vanaema kutsus ta kuningriiki, kus ta ütles Miale, et tema on printsess ja Mia ei suutnud seda uskuda , kuid ta ei tohtinud seda kellelegi rääkida. Ta luges raamatuid , õppis kõndima kui printsess ,korralikut sööma õppis ja muid asju ka. Ta valmistub balliks, et siis otsustada kas ta tahab saada kuningannaks või ei soovi . Aga tema valib oma emaga koos elamise ja sel juhul läheb troon kurjamitele.

Friday, September 10, 2010

minu suvi

Minu suvi algas sellega , et läksin Pärnu oma vanaema juurde . Seal olin umbes kaks nädalat ja tulin Tallinna tagasi . Siis tuli külla mulle mu Inglismaa tädi Anni . Me olime niikaua seal kui ta ära läks ja ta lubas jaanipäevaks tagasi tulla .Seni olin kodus ja hängisin koos oma sõpradega .Jaanipäeval olin koos isa poolse suguvõsaga Laekveres , kus me mängisime mänge , võitsime auhindu ja käisime Äntus ujumas .Äntu on üks tiik , mis on umbes 4 m sügav ja seal all elavad krabid . Käime seal tihti ujumas. Mul oli väga äge jaanipäev ja edasi sealt oli mu vaheaeg igav . Kuid kui august jõudis kohale läksin ma terve suguvõsaga Rootsi . Seal käisime poodides ja Pipimaal  , sest meil oli kaasa palju väikseid lapsi kes tahtsid minna . Minu vanaema tahtis teha veel lastelaagri teha , kuid ta jäi haigeks . Sellepärast läksin ma tagasi Pärnu , kus ma sain teada , et mu jänes oli suremas ja järgmisel päeval teda enam ei olnud . Selline oligi minu suve vaheaeg .