Kuulus valmi kirjutaja

Ivan Andrejevitš Krõlov 



Ivan Krõlov alustas kirjutamist draamade ja satiiriliste komöödiatega. Ta andis välja satiiriajakirja Potšta duhov (1789), koos radikaalsete literaatidega satiiriajakirju Eritel (1792) ja Sankt-Peterburskii Merkurii (1793). 19. saj alguses sai I. Krõlov tuntuks valmikirjanikuna. Esimene kogu 23 valmiga (1809) pälvis kiirelt tunnustuse. Väga menukad olid ka järgmised valmikogud. Viimane autori eluajal ilmunud väljaanne (9 kd., 1843) on kanooniline. I. Krõlovi asetavad 19. saj. vene luules olulisele kohale tema lihtne keel, rahvapärasus, püüe tuua luulesse talupoja kõlbelisi tõekspidamisi ja lihtrahva kõnepruugile omast irooniat.
I. Krõlovi valme on rohkesti tõlgitud. Eesti keeles on ilmunud "Wanaisa Krõilow ja mõistulaulud" (1897), I. Krõlovi valmivalimikke (1944, 1945, 1952, 1955, 1960, 1969 ja 1975) ning komöödiad "Õppetund tütardele" (1953, kogumikus "Valimik lühinäidendeid") ja "Pirukas" (1959).

Valm

Lõvi ja Hiir



Elas kord Lõvi , kes arg kui hiir
kuid kõige rohkem kartis ta päikesekiirt.

Ta koopast välja ei julgenud tulla
nii päev,kaks  või kolm.

Selle avastas hiir
ta narrima hakkas.

Ühel päeval ta koopast , siis väljus
tundis nii mõnus on päikesekiir.

Hirmul on suured silmad .

Valm

Ilukirjanduse skeem

Video mängust

London

Käisin oktoobri algul Londonis oma tädil külas. Käisime vaatamas Big Benni ja ka London Eyed . Tegin ka mõned pildid, kus olen ka mina peal. Käisime vaatamas Lakersi ja Timberwolvesi mängu. Mina arvasin ,et võidab Lakers ,kus mängib ka Cobe Bryan ,kuid ei võitnud , võitis Timberwolves. Mängu seis jäi 104 : 96 .

Ilm oli Londonis soe , aga päike ei paistnud .Vahepeal sadas vihma ja tuul oli suur , aga oli soe . Käisin  ühes suures pargis , kus pidid olema oravad , kes sõid käe pealt, kuid mina nägin ainult rotti , kes oli põõsas ja kui olime pärast hakkanud minema nägime teepeal surnud oravat , kellest oli üle sõidetud . Õhtupoole kui olime juba maja juures, kus pidime ööbima nägime rebast . Tädi rääkis ka , et nad pidid jooksma õhtuti mööda tänavaid ja otsima süüa . Kuid nad ei pidanud ründama . Sõitsime palju kahekordsete  bussidega , kus oli vahel rõva hais . Käisime ka Oxford  tänaval ,kus oli ka hästi suur mänguasja pood  Hamleys ,sealt ostis minu isa jellybeense ja mis olid väga head . See oli viie korruseline ja kui olime viiendal korrusel , siis tulid mingid ülikondades mehed ja naised , kes vaatasid umbes kuue aastast last ja tegid pilti . Neil olid ka rinnus selle poisi märgid , kus oli see sama poiss peal . Mulle meeldis väga Londonis saime sõita ka metrooga , kus oli lahe . Tulin tagasi